Arne Blogi

 Steve Jobs Ma arvan et seda meest ei ole vaja kellelegi tutvustada, sest kõik on temast kuulnud. Sellegipoolest - Steve Jobsi kirjeldatakse kui revolutsionäärina, kes lõi Apple'i firma ja kõik erinevad "i"-produktid, nagu iPhone, iPad ja iPod, ning alustas kusjuures ka Pixari. Steve Jobs oli karismaatiline juht, ja samas ka visionäär. Ta suutis muuta avalikkuse arvamust nutitelefonidest ja kuidas neid kasutatakse. Samuti nähti Jobsi kui loomingulise inimesena ja hea disaininägemusega, mis on põhjus miks Apple'i tooted nägid (näevad) välja sellised nagu nad näevad. Ikooniline disain väljendus ka Jobsi riietuses - ta kandis alati musta pikkade varrukatega särki, teksasid ja tosse, mis oli tema teadlik valik, sest ta tahtis et tema avalik imidž oleks selline. Teda kirjeldatakse ka kui perfektsionistina, kes tahtis et asjad oleksid täiuslikud. Apple'i insenerid nägid väidetavalt palju vaeva, et luua sellise disainiga tooted nagu Jobs tahtis. Juhi omadusi vaadates, ta

Minu arvan, et proffi iseloomustab professionaalsus. Tundub, et ta teab kõigest natuke, või jätab vähemalt sellise mulje ja on oma tööde tegemises pädev. Professionaal jätab ka professionaali mulje selles kuidas ta räägib ja kirjutab - räägib formaalselt ja korrektselt, kasutab vähe parasiitsõnu ja ei vannu ega ropenda töö ajal (väljaspool tööd võib aegajalt seda teha, aga mitte väga palju). Professionaal käitub ka viisakalt ja on formaalne ja korrektne. Võib arvata, et see on halb asi, kui ta kogu aeg sellise suhtumisega on, sest siis on tema inimlikku poolt vähem näha. Aga kui ta teeb seda töökeskkonnas, ja on üks-ühele suhtlemise tasandil rohkem personaalsem, siis see jätabki temast professionaali mulje tema töökohas. Need on minu arvamused. Professionaali iseloomustavad ka järgmised punktid: 1. Nad on usaldusväärsed. Nad näevad üldist pilti ja ei võta puhkust kui firmas on tähtaegne projekt vaja valmis saada. Nad peavad oma sõna. 2. Nad on vastutustundlikud. Nad teevad oma töö ära

Kuidas mõjutab  vabade litsentside juures olev  edasiandmisklausel litsensivalikut? Lühidalt öeldes, vastavalt seda, mida autor lubab oma tööga edasi teha. Minu arusaamise järgi on neid copyleft litsentse kokku 7: väga tugev AGPL, tugev GNU GPL, nõrk GNU LGPL ja Mozilla Avalik Litsents ja puuduv copyleft Apache, MIT, X11, BSD. Mis neid ühendab on see, et neil kõigil on (mingil määral) avatud lähtekood. Väga tugev AGPL - selle litsentsi puhul tuleb viia kõik teosest tuletatud komponendid sama litsentsi alla, pluss veel lisaga, et ka üle võrgu kasutamist loetakse levitamiseks (tugev GPL seda ei loe) ning lähtekoodi avalikustamine on nõutud. Ükski nimi mulle väga tugeva AGPL-i litsentsi kasutavate programmide nimekirjas tuttav ei olnud, aga seda kasutab näiteks HumHub, mis on sotsiaalvõrgu loomiseks kasutatav framework koos lihtsalt kasutatavate tööriistadega. Tugev GNU GPL  - see litents nõuab kõigi algsest tarkvarast tuletatud komponentide sama litensi alla viimist (viidatakse alati al

Sellel nädalal räägin raamatust The Case for Copyright Reform, mille kirjutasid kaks rootlast Rick Falkvinge ja Christian Engström Rootsi Piraadiparteist. Fun fact - Wikipeedia andmetel on ka Minecrafti looja Markus "Notch" Persson eelnimetatud partei liige. Pärast peatükk 2 läbi lugemist tundub mulle nende jutt vägagi mõistlikuna, nagu nt kuidas nad käsitlevad info vaba leviku ideed. Kuigi raamat on praeguseks 9 aastat vana, on selle sisu vägagi aktuaalne. Kui midagigi, siis see hoopis näitas mulle kui absurdne on praegune süsteem. Nagu näiteks kuidas autoriõigused kehtivad autori elu lõpuni + 70 aastat peale autori surma. Pakutavad lahendused ja ettepanekud olid järgmised: Moraalsete õiguste mittemuutmine e autor jääb ikka autoriks. See on mõistlik vaatepunkt, ja siia ei ole väga midagi lisada minu arvates. Autor on siis autor, kui tema on reaalselt millegi looja või autor, ja keegi teine ennast selle autoriks niisama pidada ei saa. Vaba mitteäriline jagamine : See on juba

Interneti 10 käsku olid kirjeldatud meie kooli wikis ja seal on päris mitu millega mul kogemusi on olnud, siia märgin ma siia mõned huvitavamad. Ma ütleksin, et enamus nendest käskudest on üpris iseenesesestmõidetavad aga tänapäeva nad väga hästi enam ei sulandu. Need oli ajast millal foorumid ja üsna harva saadetavad sõnumid olid ainukeseks kommunikeerimisviisiks internetis, mistõttu formaalsusele ja mõistetavusele oli vajalik rohkem rõhku panna. Nüüd on aga insant messaging vägagi levinud, ja need tavad (kuigi ikkagi olulised) polegi enam nii tähtsad. 6. Teadmiste jagamine Kuigi mul pole niivõrd märkimisväärseid teadmisi mõnest valdkonnast, olen ma huvi tundnud oma Playstation Vita konsooli hacking ja homebrew scene -i vastu. Ja seal olen kokku puutunud mängude moddimisega, failide lahtipakkimise ja olemasolevate tööriistade kasutamisega. Ma olen sellega ise tegelenud ja aidanud ka teisi kes on huvitatud oma mängude moddimisest. Samuti olen ma jaganud mõndasid süvendatud teadmisi nt