Arne Blogi

Kuigi aasta 2020 on juba möödunud, siis on sellegipoolest väga huvitav vaadata, mis on tänaseks realiseerunud ja mis mitte. Ma ütleks, et visioon teha enim kasutatavad teenused mugavaks ja kättesaadavaks on üks asjadest mis on realiseerunud, ja veel täitsa hästi - kõik pangamaksed, internetist ostmine, hääletamine, tervisetõendid jms saab teha interneti teel. Selle täitumisele pani muidugi surve peale ka koroona tulek ja vajadus teha asju kodust digitaalselt. Seda vaevalt osati ette ennustada, aga positiivsest poolest vaadatuna võis see olla nö hea push asjade arengu soodustamiseks. Näiteks, me saame kasutada SMART-ID'd enamus avalike teenuste jaoks autentimiseks, mis on tõesti mugavaks tehtud. Taheti ka luua mingid viisid kuidas inimesed saaksid aktiivselt osa võtta avalike otsuste tegemisel ja mis veel soodustaksid vabatahtlikut tegevust ja ühiskondlikke algatusi, kuid see on siiani piirdunud minu teada ainult e-hääletamisega, nii et ma ei saa öelda et see idee oleks veel täielik

Uus meedia sai alguse interneti üha laialdasema levikuga. Selle levikuga kaasneb mitmeid positiivseid ja negatiivseid mõjutegureid: Kõige suurem positiivne mõjutegur uuest meediast on vaba info levik. Enam ei ole ainult ajalehed ja telekad autoriteedid, vaid inimesed saavad igalt poolt ise otsida infot, mõelda oma peaga ja teha omad järeldused. Vaba info levikule aitab kõvasti kaasa ka kõiksugu tasuta võimalused luua oma blogi, foorumites kirjutada või isegi sotsiaalmeedia kasutamine. Uue meedia abil on võimalik edastada ka uudiseid mis tavameedias maha vaikitakse. 2005. ja 2006. aastal toimused Egiptuses, Kairos rahutused, ja seda kajastanud blogid näitasid pilte politsei rünnakutest ja jõhkrast vägivallast mis seal toimus, mida tavameedias ei näidatud. Seega toonased blogijad tegid omaajakirjanduslikku tööd ja tänu neile sai toona teada mis Egiptuses toimus. Negatiivseed mõjutegurid on minu arvates tohutu hulk infomüra ja valeinfot, mida leidub väga palju internetis. Mis on täps

Emotikonid Üks komme, mis interneti ajalugu lugedes silma jäi, oli emotikonide kasutuselevõtt juba nii ammu kui 1978. aastal. (Kolledži wiki pakub loojaks Scott Fahlmani või Kevin McKenziet, kuid Wikipedia sõnul on loojaks Fahlman kogugi 4 aastat hiljem, 1982. aastal.) Kuid tegelikkuses olid esimesed emotikonid ilmselt kasutusel juba 1972. aastal PLATO IV süsteemis. Kuigi lääne maailmas kirjutatakse sellised emojid 90 kraadi vasakule pööratuna, siis Jaapanis said alguses Katakana tähestikul põhinevad "Kaomoji-d", mis on püstipidised ja laiemad kui tavalised emotikonid, ja suudavad nii väljendada palju rohkemaid emotsioone. Minu üks isiklik lemmik on nt   Nendest kõikidest esialgsedest emotikonidest saidki tänapäevaste emotikonide või "emojide" eelkäijad. Huvitav on veel see, et tänapäevased emojid on kõik suures osas olemas ka Unicode tekstikodeeringus,  ja loomulikult on need kõik väga laialdases kasutuses. Minitel Järgmiseks on üks tehnoloogia, mis pole enam kasut

 3 huvitavat IT-lahendust kolmest aastakümnest Krüptoraha Üks IT-lahendus, mis mõtesse tuleb kui mõelda erinevate IT-leiutiste peale, on krüptoraha Bitcoin. Tänapäeval on erinevaid krüptorahasid sadu erinevaid, kuid esialgse krüptoraha idee mõtles välja anonüüme isik (või grupp) pseudonüümi Satoshi Nakamoto nime all ja avaldas selleteemalise kirjutise 2008. aastal. Bitcoin on esimene krüptoraha, mis tuli välja 2009. aastal avatud lähtekoodiga tarkvarana. Algselt see ei olnud väga populaarne: ühe bitcoini hind kõikus mõnekümne dollari vahel. Edasi kasvas selle hind stabiilselt, kuni lõpuks 2018. aastal selle hind lendas lakke, langes ja on nüüd veelgi kõrgemal tõusuteel. Minu arvates on krüptoraha väga oluline, sest see on alternatiiv praegusele rahasüsteemile ning märkimisväärne selle juures on fakt, et keegi otseselt ei oma seda süsteemi (nagu pank) ja et see on kasutajate enda kätes. Allikad: https://time.com/nextadvisor/investing/cryptocurrency/what-is-bitcoin/ https://www.investope