Arne Blogi

Mina arvan, et üheks suurimaks IT-turvariskiks on midagi, mis pole seotud otseselt arvutitega, aga see on sellegipoolest turvarisk - see on inimeste enda poolt interneti pandud info ja pildid. See on turvariskiks, kuna kogu internetti pandud info järgi on võimalik üsna lihtsa vaevaga leida inimese kohta tema isiklikke andmeid - näiteks milline ta välja näeb, kus ta elab, mis koolis/tööl ta käib jms. Selle infoga on võimalik inimest doxxida või imiteerida teda võrgus. Keegi ei tahaks, et mingid internetikaagid saaks teada kus nad täpselt elavad (eriti kui neil on teatud kuulsus, eriti kurikuulsus), sest see võib olla füüsiliseks ohuks.  Kuigi õnneks 99% inimestel pole sooja ega külma kellegi aadressist või milline keegi on, siis sellegipoolest peab olema ettevaatlik mida internetis jagada. Mõned inimesed postitavad oma iga mõtte twitterisse, ja kui natuke süüvida, on võimalik mõne sellise inimese twitteri feedist välja lugeda pool tema elulugu.  Mitnicki valemist oleks selle maandamisek

Üks huvitav uudne tugilahendus on süsteem nimega Lomak (Light Operated Mouse And Keyboard). Seda on peetud nii innovaatseks, et see on koha saanud isegi New Yorki modernse kunsti muuseumis (eesmärgipärane kunst). See leiutis võimaldab kasutada arvutit käte abita, sest see kasutab pea külge kinnitatud seadet, mis tulistab laserkiire klaviatuuri asendajale, millel on 105 erinevat ringidesse paigutatud valgustundliku punkti, mis vastavad tähtedele ja numbritele, kirjavahemärkidele ja hiire liigutustele. Suunates laser vastava käskluse peale ja seejärel Confirm nupule, mis asub klaviatuuri keskel, täidab Lomak selle käsu. Lomaki eelisteks on: kasutusmugavus töötab Maci ja Windowsi peal (eeldan et võiks ka Linuxi peal töötada) ei vaja eraldi kalibreerimist või tarkvara ei nõua erilist tehnilist tuge, sest see töötab lihtsalt USB juhtmega (see on põhimõttelist nagu klaviatuur) LOMAK-i kasutamine Selle hind on 2500$, mis on üsna kõrge, aga selle eest saab kogu komplekti, ning see ilmselt tasu

Kasutatavuse all võib mõista mingi asja või objekti kasutuslihtsust ja -meeldivust ning kui lihtne seda asja on kasutama õppida. IT's on see olulisel kohal, kuna enamus rakendusi peavad olema tavainimestele lihtsalt kasutatavad. Kasutatavust saab määrata 5 või 6 kompondendiga. Need komponendid on: õpitavus - kui kiiresti saab kasutaja selgeks peamised funktsioonid; tõhusus - kui kiiresti saab vajalikud toimingud tehtud, kui need on ära õpitud; meeldejäävus - kui kiiresti saab kasutaja vajalikud tegevused meelde tuletada pärast mõnda aega mittekasutamist; veakindlus - kui palju vigu saab teha, kui tõsiste tagajärgedega need on ning kui raske neid parandada on; rahulolu - kui väga see kasutajale meeldis; ja kasulikkus - kas rakendus teeb mida vaja. Minu arvates üks leht millel on positiivne kasutatavus on Swedbank ja seal olevad pangategevused mida teha saab. Mõistagi on pangad need, kes panustavad kõige rohkem oma veebilehtede funktsionaalsusesse ja kasutatavusse, sest probleemid s

Scrum meetod on (tarkvara)arendusmudel, mis võimaldab tõhusat koostööd meeskondade vahel, kes töötavad keeruliste projektide ja toodete kallal. Peamiselt on see koosolekute, rollide ja tööriistade kogum, mis aitab meeskondadel oma töökoormust paremini struktureerida ja hallata. Scrum metoodika on sprindi-põhine projektihaldussüsteem ja kuulub mingil määral ka agiilse metoodika alla. Agiiline ehk kiirjuhtimine on protsess, mis võimaldab meeskonnal projekti tõhusamalt juhtida, jagades selle mitmeks etapiks, millest igaüks võimaldab järjepidevat koostööd sidusrühmadega, et edendada pidevaid täiustusi igas etapis. Erinevused agiilse ja scrumi vahel on: scrum on rohkem jäik, samas kui agiilne on rohkem paindlikum agiilises on juhtidel oluline roll, samas kui scrumis on isefunktsioneeriv tiim agiilses on rohkem näost näkku kohtumisi, samas kui scrumis on igapäevased kohtumised, kus arutatakse tehtud progressi üle agiiline on mõeldud olema lihtne, kuid scrum on rohkem eksperimentaalne ja inno

See nädal lugesin HOW-TO'd, mis seletas kuidas häkkeriks saada. Esialgne dokument on kirjutatud Eric S. Raymondi poolt 1996. aastal, eestikeelse versiooni sellest tõlkis meie kooli õppejõud Kaido Kikkas. See juhend kirjeldas kes häkkerid üldse on, häkkerluse põhiideid ja suhtumist, nende põhioskuseid ja häkkerikultuuri staatust, häkkerite ja nohikute erinevus, stiilipunktid ja ka üks suur KKK.  Tavaline average häkker :) Kõigepealt andi ülevaade sellest, kes häkkerid täpsemalt on ja mis vahe on häkkeril ja kräkkeril. Häkkerliku suhtumise all toodi välja 5 punkti, kus seletati erinevaid põhimõtteid, nagu nt see et ühtegi probleemi ei tohiks lahendada kaks korda; probleeme on palju mida lahendada, mis aga nõuab pingutust; igavat ja nüri tööd häkkerid teha ei tohiks või peaksid selle automatiseerima et lahendada keerulisemaid mõtet vajavat probleeme; vabadus on oluline ning et kompetents on kõige hinnatum (häkkerite jaoks). Põhioskuste all kirjeldasti programmeerimisoskuse vajalikkus

 Steve Jobs Ma arvan et seda meest ei ole vaja kellelegi tutvustada, sest kõik on temast kuulnud. Sellegipoolest - Steve Jobsi kirjeldatakse kui revolutsionäärina, kes lõi Apple'i firma ja kõik erinevad "i"-produktid, nagu iPhone, iPad ja iPod, ning alustas kusjuures ka Pixari. Steve Jobs oli karismaatiline juht, ja samas ka visionäär. Ta suutis muuta avalikkuse arvamust nutitelefonidest ja kuidas neid kasutatakse. Samuti nähti Jobsi kui loomingulise inimesena ja hea disaininägemusega, mis on põhjus miks Apple'i tooted nägid (näevad) välja sellised nagu nad näevad. Ikooniline disain väljendus ka Jobsi riietuses - ta kandis alati musta pikkade varrukatega särki, teksasid ja tosse, mis oli tema teadlik valik, sest ta tahtis et tema avalik imidž oleks selline. Teda kirjeldatakse ka kui perfektsionistina, kes tahtis et asjad oleksid täiuslikud. Apple'i insenerid nägid väidetavalt palju vaeva, et luua sellise disainiga tooted nagu Jobs tahtis. Juhi omadusi vaadates, ta