Autoriõigustereform ja lahendused (6. nädal)

Sellel nädalal räägin raamatust The Case for Copyright Reform, mille kirjutasid kaks rootlast Rick Falkvinge ja Christian Engström Rootsi Piraadiparteist. Fun fact - Wikipeedia andmetel on ka Minecrafti looja Markus "Notch" Persson eelnimetatud partei liige.

Pärast peatükk 2 läbi lugemist tundub mulle nende jutt vägagi mõistlikuna, nagu nt kuidas nad käsitlevad info vaba leviku ideed. Kuigi raamat on praeguseks 9 aastat vana, on selle sisu vägagi aktuaalne. Kui midagigi, siis see hoopis näitas mulle kui absurdne on praegune süsteem. Nagu näiteks kuidas autoriõigused kehtivad autori elu lõpuni + 70 aastat peale autori surma.

Pakutavad lahendused ja ettepanekud olid järgmised:

Moraalsete õiguste mittemuutmine e autor jääb ikka autoriks. See on mõistlik vaatepunkt, ja siia ei ole väga midagi lisada minu arvates. Autor on siis autor, kui tema on reaalselt millegi looja või autor, ja keegi teine ennast selle autoriks niisama pidada ei saa.

Vaba mitteäriline jagamine: See on juba idee mis mulle meeldib. Selle mõte on selles, et kõiki asju võib vabalt jagada, kui see on tehtud mitteärilistel eesmärkidel. See võib tunduda natuke utoopilise mõttena ja kahtlemata on suurfirmad, kes suruvad peale autoriõiguseseaduseid, selle vastu (nt üks naine Minnesotas sai 2012. aastal 220 000$ trahvi muusika illegaalse jagamise eest), aga ma arvan, et maailmas võiks valitseda selline kord või reegel. Kas see oleks piraatlus? Ma ei ütleks, sest see ei tähenda ilmtingimata, et autor jääb tasust ilma - veelgi enam, tema populaarsus võib just levida tänu tasuta levitamisele.

20 aastat autoriõigusteks - kõlab mõistlikult, võrreldes praeguse süsteemiga, mis sai eespool ära märgitud. Ma arvan et see on hea pikkus autoriõigustele, sest 20 aastat on tegelikult päris pikk aeg. Alla selle on ehk tõesti liiga vähe, aga üle selle tundub ka palju, sest see on juba arvestatav pikkus inimese elust. Nagu ka raamatus mainiti, siis ükski investeerija isegi ei vaataks mõnda äriplaani, kus vastav äriplaan muutuks tasuvaks alles minimaalselt 70+ aasta pärast.

Registratsioon pärast 5 aastat. Sellest ma sain aru niimoodi et see kes omab autoriõigust, peab selle olema registreerinud enda nimele pärast 5 aastat. Sest muidu tekivad probleemid, kus mingi asi on autoriõigustekaitse all, aga keegi täpselt ei tea, kellele need õigused kuuluvad. Nii et pärast 5 aastat peaks ennast kuhugi avalikku andmebaasi autorina ära registreerima, et kõigile oleks see info kättesaadav ja üheselt arusaadav.

Tasuta näidised - Raamatus pannakse ette, et absoluutselt kõigi töid võiks oma teostes kasutada (mõistlikkuse piires). Tehniliselt peaks selline asi olema juba lubatud, aga reaalses elus pole päris nii. Youtubes võivad video autorid kaotada ära kõik õigused enda loodud videole, sest nende video sisaldas 5 sekundit kellegi teise laulu, mis annab Youtube arvates selle video õiguse selle laulu tegijale. Ma tean et see on ainuke viis kuidas Youtube saab vältida enda kohtusse kaebamist, aga see reegel kõlab ebaausalt hilisemate tööde autoritele.

Keeld DRM-ile. Ehk siis teisisõnu keeld vahenditele mis takistavad sul jagamast ja kasutamast teoseid. Ja et alati peaks olema legaalne ümber astuda DRM piirangutest. Põhjenduseks toodi, et pole mõtet lasta valitsusel luua mõistlikud ja normaalsed autorikaitseseadused, kui samal ajal suured rahvusvahelised firmad kirjutavad ise oma seaduseid ja suruvad neid peale läbi tehniliste vahendite. Ma arvan, et see on mõistlik idee, sest nii saab vabalt kasutada ja kopeerida teoseid (eeldatavasti eeldusel, et algselt on omanik ostnud endale vastava teose).

Ühesõnaga, kokkuvõtteks arvan ma, et Piraadipartei seisukohad autoriõigusteseaduste kohal on väga mõistlikud ja mis seavad etteotsa tarbijate heaolu. Ning samas loovad nad eelduse, et informatsiooni ja tarkvara levik oleks vaba ja üleüldse võimalik.

Allikas: https://www.theguardian.com/technology/2012/sep/11/minnesota-woman-songs-illegally-downloaded.