Kuidas mõjutab edasiandmisklausel vabade litsentside juures litsentsivalikut? (7. nädal)

Kuidas mõjutab vabade litsentside juures olev edasiandmisklausel litsensivalikut?

Lühidalt öeldes, vastavalt seda, mida autor lubab oma tööga edasi teha.

Minu arusaamise järgi on neid copyleft litsentse kokku 7: väga tugev AGPL, tugev GNU GPL, nõrk GNU LGPL ja Mozilla Avalik Litsents ja puuduv copyleft Apache, MIT, X11, BSD. Mis neid ühendab on see, et neil kõigil on (mingil määral) avatud lähtekood.

Väga tugev AGPL - selle litsentsi puhul tuleb viia kõik teosest tuletatud komponendid sama litsentsi alla, pluss veel lisaga, et ka üle võrgu kasutamist loetakse levitamiseks (tugev GPL seda ei loe) ning lähtekoodi avalikustamine on nõutud. Ükski nimi mulle väga tugeva AGPL-i litsentsi kasutavate programmide nimekirjas tuttav ei olnud, aga seda kasutab näiteks HumHub, mis on sotsiaalvõrgu loomiseks kasutatav framework koos lihtsalt kasutatavate tööriistadega.

Tugev GNU GPL - see litents nõuab kõigi algsest tarkvarast tuletatud komponentide sama litensi alla viimist (viidatakse alati algautorile). Selle all (kaasaarvatud eelmisel ja ka järgmisel) on kaitstud copylefti põhimõtted ja vabadused, nagu vabadus (teost) kasutada, uurida, kopeerida ja jagada ja täiendada. GNU GPLi kasutavad mulle mõned tuttavad programmidki, nagu nt Notepad++, WordPress ja ProtonMail. Ja ka isegi Doom! 

Doom, mis on tegelikult duaalse litsentsi all (nii DSL kui ka GPL)

Nõrk GNU LGPL ja Mozilla Avalik litsents - nõrk copyleft viitab litsentsidele, mille puhul kõik tuletatud teosed ei päri alati copyleft-litsentsi; see kas tuletatud teos pärib või mitte, sõltub sageli sellest, kuidas täpselt see tuletatud on. See litsents lubab arendajatel ja firmadel kasutada ka LGPL litsentsi all olevaid komponente oma töös, ilma et nad oleksid kohustatud avalikustama oma komponentide lähtekoodi. Seda võib mõelda kui kompromissine GNU GPL-i ja teiste GNU põhimõtteid vähem jagavate litsentside vahel. GNU LGPL-i kasutatakse peamiselt erinevate teekide jaoks. Tuntuimad on näiteks 7-zip, ffmpeg ja VLC Media Player.

Mozilla Avalik litsents on litsents mille on loonud Mozilla ise, ja selle litsentsi all on nt Mozilla Firefox. Nende vahe on tehniline: nimelt MPL lähtekoodifaile võib otse kopeerida (võimalik et patenteeritud) tarkvaraprojekti (staatiline linkimine), samas kui LGPL-litsentsiga koodi tuleb dünaamiliselt linkida.

Puuduva copyleftiga litsentsid Apache, MIT, X11, BSD - need litsentsid lubavad tuletatud koodist ärivara teha ja seda müüa. Nende puhul pole tingimust, et algteost peaks edasi andma samadel tingimustel. Autor jääb ikka autoriks, see ei ole avaliku üldkasutuse all. Üks Apache tingimus on see, et kui kasutaja peaks kellegi kohtusse kaebama patendirikkumise tõttu (seotud mõne Apache litsentsi all oleva teosega), siis litsents lõpetatakse. Apache litsentsi puhul (võimalik et ka teistel) peab kaasas olema ka "NOTICE" fail, mis on info originaalteosest, millel tuletatud töö põhineb. Tuntuimad Apachet kasutavad tööd on nt PyCharm ja programmeerimiskeeled Rust ja Kotlin.


Allikad: https://en.wikipedia.org/wiki/HumHub, https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Software_using_the_GPL_license, https://doom.fandom.com/wiki/Licences#GNU_General_Public_License_.28GPL.29; https://doom.fandom.com/wiki/Doom_Source_License; https://m.media-amazon.com/images/M/MV5BZWQ2MjhiZDMtMjZkYy00MTA1LWJlZWItNDQ5YjhiMmRmNzI5XkEyXkFqcGdeQXVyNDI2MDA5Mg@@._V1_.jpg; https://softwareengineering.stackexchange.com/questions/221365/mozilla-public-license-mpl-2-0-vs-lesser-gnu-general-public-license-lgpl-3-0; https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Lesser_General_Public_License, https://et.wikipedia.org/wiki/GNU_V%C3%A4hem_%C3%9Cldine_Avalik_Litsents; https://en.wikipedia.org/wiki/Apache_License; https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Software_using_the_Apache_license.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kaks tuntud IT-juhti (9. nädal)

Positiivne ja negatiivne kasutatavus internetis (12. nädal)

Mis teeb "proffist" professionaali? (8. nädal)