Kuidas mõjutab edasiandmisklausel vabade litsentside juures litsentsivalikut? (7. nädal)

Kuidas mõjutab vabade litsentside juures olev edasiandmisklausel litsensivalikut?

Lühidalt öeldes, vastavalt seda, mida autor lubab oma tööga edasi teha.

Minu arusaamise järgi on neid copyleft litsentse kokku 7: väga tugev AGPL, tugev GNU GPL, nõrk GNU LGPL ja Mozilla Avalik Litsents ja puuduv copyleft Apache, MIT, X11, BSD. Mis neid ühendab on see, et neil kõigil on (mingil määral) avatud lähtekood.

Väga tugev AGPL - selle litsentsi puhul tuleb viia kõik teosest tuletatud komponendid sama litsentsi alla, pluss veel lisaga, et ka üle võrgu kasutamist loetakse levitamiseks (tugev GPL seda ei loe) ning lähtekoodi avalikustamine on nõutud. Ükski nimi mulle väga tugeva AGPL-i litsentsi kasutavate programmide nimekirjas tuttav ei olnud, aga seda kasutab näiteks HumHub, mis on sotsiaalvõrgu loomiseks kasutatav framework koos lihtsalt kasutatavate tööriistadega.

Tugev GNU GPL - see litents nõuab kõigi algsest tarkvarast tuletatud komponentide sama litensi alla viimist (viidatakse alati algautorile). Selle all (kaasaarvatud eelmisel ja ka järgmisel) on kaitstud copylefti põhimõtted ja vabadused, nagu vabadus (teost) kasutada, uurida, kopeerida ja jagada ja täiendada. GNU GPLi kasutavad mulle mõned tuttavad programmidki, nagu nt Notepad++, WordPress ja ProtonMail. Ja ka isegi Doom! 

Doom, mis on tegelikult duaalse litsentsi all (nii DSL kui ka GPL)

Nõrk GNU LGPL ja Mozilla Avalik litsents - nõrk copyleft viitab litsentsidele, mille puhul kõik tuletatud teosed ei päri alati copyleft-litsentsi; see kas tuletatud teos pärib või mitte, sõltub sageli sellest, kuidas täpselt see tuletatud on. See litsents lubab arendajatel ja firmadel kasutada ka LGPL litsentsi all olevaid komponente oma töös, ilma et nad oleksid kohustatud avalikustama oma komponentide lähtekoodi. Seda võib mõelda kui kompromissine GNU GPL-i ja teiste GNU põhimõtteid vähem jagavate litsentside vahel. GNU LGPL-i kasutatakse peamiselt erinevate teekide jaoks. Tuntuimad on näiteks 7-zip, ffmpeg ja VLC Media Player.

Mozilla Avalik litsents on litsents mille on loonud Mozilla ise, ja selle litsentsi all on nt Mozilla Firefox. Nende vahe on tehniline: nimelt MPL lähtekoodifaile võib otse kopeerida (võimalik et patenteeritud) tarkvaraprojekti (staatiline linkimine), samas kui LGPL-litsentsiga koodi tuleb dünaamiliselt linkida.

Puuduva copyleftiga litsentsid Apache, MIT, X11, BSD - need litsentsid lubavad tuletatud koodist ärivara teha ja seda müüa. Nende puhul pole tingimust, et algteost peaks edasi andma samadel tingimustel. Autor jääb ikka autoriks, see ei ole avaliku üldkasutuse all. Üks Apache tingimus on see, et kui kasutaja peaks kellegi kohtusse kaebama patendirikkumise tõttu (seotud mõne Apache litsentsi all oleva teosega), siis litsents lõpetatakse. Apache litsentsi puhul (võimalik et ka teistel) peab kaasas olema ka "NOTICE" fail, mis on info originaalteosest, millel tuletatud töö põhineb. Tuntuimad Apachet kasutavad tööd on nt PyCharm ja programmeerimiskeeled Rust ja Kotlin.


Allikad: https://en.wikipedia.org/wiki/HumHub, https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Software_using_the_GPL_license, https://doom.fandom.com/wiki/Licences#GNU_General_Public_License_.28GPL.29; https://doom.fandom.com/wiki/Doom_Source_License; https://m.media-amazon.com/images/M/MV5BZWQ2MjhiZDMtMjZkYy00MTA1LWJlZWItNDQ5YjhiMmRmNzI5XkEyXkFqcGdeQXVyNDI2MDA5Mg@@._V1_.jpg; https://softwareengineering.stackexchange.com/questions/221365/mozilla-public-license-mpl-2-0-vs-lesser-gnu-general-public-license-lgpl-3-0; https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Lesser_General_Public_License, https://et.wikipedia.org/wiki/GNU_V%C3%A4hem_%C3%9Cldine_Avalik_Litsents; https://en.wikipedia.org/wiki/Apache_License; https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Software_using_the_Apache_license.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kaks tuntud IT-juhti (9. nädal)

Kujutis
 Steve Jobs Ma arvan et seda meest ei ole vaja kellelegi tutvustada, sest kõik on temast kuulnud. Sellegipoolest - Steve Jobsi kirjeldatakse kui revolutsionäärina, kes lõi Apple'i firma ja kõik erinevad "i"-produktid, nagu iPhone, iPad ja iPod, ning alustas kusjuures ka Pixari. Steve Jobs oli karismaatiline juht, ja samas ka visionäär. Ta suutis muuta avalikkuse arvamust nutitelefonidest ja kuidas neid kasutatakse. Samuti nähti Jobsi kui loomingulise inimesena ja hea disaininägemusega, mis on põhjus miks Apple'i tooted nägid (näevad) välja sellised nagu nad näevad. Ikooniline disain väljendus ka Jobsi riietuses - ta kandis alati musta pikkade varrukatega särki, teksasid ja tosse, mis oli tema teadlik valik, sest ta tahtis et tema avalik imidž oleks selline. Teda kirjeldatakse ka kui perfektsionistina, kes tahtis et asjad oleksid täiuslikud. Apple'i insenerid nägid väidetavalt palju vaeva, et luua sellise disainiga tooted nagu Jobs tahtis. Juhi omadusi vaadates, ta...
Lisateave

Positiivne ja negatiivne kasutatavus internetis (12. nädal)

Kasutatavuse all võib mõista mingi asja või objekti kasutuslihtsust ja -meeldivust ning kui lihtne seda asja on kasutama õppida. IT's on see olulisel kohal, kuna enamus rakendusi peavad olema tavainimestele lihtsalt kasutatavad. Kasutatavust saab määrata 5 või 6 kompondendiga. Need komponendid on: õpitavus - kui kiiresti saab kasutaja selgeks peamised funktsioonid; tõhusus - kui kiiresti saab vajalikud toimingud tehtud, kui need on ära õpitud; meeldejäävus - kui kiiresti saab kasutaja vajalikud tegevused meelde tuletada pärast mõnda aega mittekasutamist; veakindlus - kui palju vigu saab teha, kui tõsiste tagajärgedega need on ning kui raske neid parandada on; rahulolu - kui väga see kasutajale meeldis; ja kasulikkus - kas rakendus teeb mida vaja. Minu arvates üks leht millel on positiivne kasutatavus on Swedbank ja seal olevad pangategevused mida teha saab. Mõistagi on pangad need, kes panustavad kõige rohkem oma veebilehtede funktsionaalsusesse ja kasutatavusse, sest probleemid s...
Lisateave

Mis teeb "proffist" professionaali? (8. nädal)

Minu arvan, et proffi iseloomustab professionaalsus. Tundub, et ta teab kõigest natuke, või jätab vähemalt sellise mulje ja on oma tööde tegemises pädev. Professionaal jätab ka professionaali mulje selles kuidas ta räägib ja kirjutab - räägib formaalselt ja korrektselt, kasutab vähe parasiitsõnu ja ei vannu ega ropenda töö ajal (väljaspool tööd võib aegajalt seda teha, aga mitte väga palju). Professionaal käitub ka viisakalt ja on formaalne ja korrektne. Võib arvata, et see on halb asi, kui ta kogu aeg sellise suhtumisega on, sest siis on tema inimlikku poolt vähem näha. Aga kui ta teeb seda töökeskkonnas, ja on üks-ühele suhtlemise tasandil rohkem personaalsem, siis see jätabki temast professionaali mulje tema töökohas. Need on minu arvamused. Professionaali iseloomustavad ka järgmised punktid: 1. Nad on usaldusväärsed. Nad näevad üldist pilti ja ei võta puhkust kui firmas on tähtaegne projekt vaja valmis saada. Nad peavad oma sõna. 2. Nad on vastutustundlikud. Nad teevad oma töö ära ...
Lisateave