Arne Blogi

 Tere jälle järgmisele praktikablogi sissekandele! Seekord pole väga palju ette kanda, kuid siiski on. Nimelt õppisin suht palju, kuidas välised teegid töötavad - kuidas neid kasutada ja kuidas sellised lahendused töötavad, et Gradle sikutab sulle õiged asjad alla. Kuna meie enda projekt kasutab välist teeki, kasutasime algul teegi enda poolt välja pakutud lahendust. Kuid oh õudust, kui palju jamamist sellega oli! Arvasin küll, et välise teega kasutamine peaks olema vägagi lihtne, kuid tuleb välja, et päris nii ei ole. Esiteks tuli välja, et see teek on liiga vana. Seal polnud uuendust, mis toetaks Android 34... kuid kui Git historyt vaadata, siis selline asi oli väidetavalt lisatud küll, mistõttu meil oli suur segadus. Tuli välja, et etteantud package oli vana, aga uuendatud koodiga packaget polnud olemas. Siiski leidsime lõpuks, et selline "recent build" valik on olemas jitpack.io lehel (link, kust Gradle alla tõmbab etteantud paketi). Olgu, saime siis õige versiooni lõpuks...

 Tere! Viimased kaks nädalat on saanud lõpuks tööd teha. Tõele au andes olime enne seda paar nädalat puhkusel - mina planeeritud puhkusereisil, ja kaaspraktikant oli samuti maal. Aga lõpuks saime hoo sisse, ja nüüd läheb natuke ladusamalt. Mida siis teinud oleme? Alustasime esmalt sellega, et kogu töökeskkond üles seadistada, mis võttis arvatust rohkem, kuna tuli seadistada lisaks tavalisele progemiskeskkonnale ka ühendus füüsiliste androidi telefonidega ning üles seadistada ka giti repositoorium ja pipeline. Õnneks oli kaaspraktikant viimase kahe asjaga rohkem kursis, ja see sujus edukamalt. Töö tuumaks on siiski olnud rakenduse loomine. Hetkel blogi kirjutamise ajal oleme saanud väga algelise rakenduse ühe funktsioneeriva nupuga tööle, kuid rakenduse peamine kasutusala - NFC kasutamine - selle tööle saamisega oleme natuke jännis. Aga ma usun, et kui edasi proovida, leiame lõpuks viisi kuidas tööle saada, või peame oma kasutatava teegi välja vahetama. Lisan ka väikese kuvatõmmise,...

Tere kõigile praktikablogi lugejatele ja otseülekande jälgijatele! See on minu esimene postitus minu praktikapostituse seast. Hakkan siia paari nädala tagant kajastama, kuidas minu praktika minu erialal (IT-Süsteemide Arenduses) kulgenud on. Esimese postituse teemaks on ette antud mõned küsimused, seega lahkan neid siin: Millised on Sinu ootused praktikale? Minu ootus on õppida juurde ja omandada reaalselt kogemust, mida võiksin tulevikus ka kasutada. Sain maigu suhu Andres Käveri veebirakendused C# baasil ainest, milline päriselt arenduskogemus välja hakkab nägema, seega mul on eelarvamus juba olemas. Kuid milline see päriselt olema saab, saab olema huvitav näha. Minu praktika pole ka otseselt praktika kuskil firmas, vaid koolis endas, seega see erineb selle poolest tavaliselt töökohast ka. Kõige rohkem ootangi lihtsalt nägemist, et kuidas praktikas asju tehakse.   Kuivõrd omad eelnevat kogemust? Oman peaaegu mitte üldse ärirakenduste loomise kogemust, v.a eelnevalt mainitud ...

Üks IT ettevõte, kes on koostanud endale mitmeid IT-(eetika)koodekseid, on NVIDIA. Erinevalt IT kolledži wikis väljatoodud IBM'ist, on NVIDIA veebilehel terve eraldi sektsioon nende koodeksi ja poliitika jaoks, milles käsitletakse mitte ainult ühte, vaid mitmeid eri teemasid. NVIDIA loodud koodeksid Siin ajaveebiartiklis valisin lugemiseks Code of Conduct (eesti k. käitumisjuhend) pdf faili, sest see tundub kõige üldisem ja haakub käesoleava teemaga kõige enam. Nimetatud failis on esmalt välja toodud CEO sõnum, seejärel firma põhiväärtused. NVIDIA puhul on nendeks innovatsioon, intellektuaalne ausus (ja õppimine), kiirus ja agiilsus, tipptase ja sihikindlus ning ühine meeskond.  Järgnevatel lehekülgedel on toodud välja nende käitumise põhipunktid (teatud mõttes ka eetikakoodeks): 1. Ausameelsus. "Enda hoidmine kõrgeimatele standartitele kõigis suhetes". Siin all on välja toodud ka punkt, et nad teevad eetilisi otsuseid. See seisneb ettevaatlikusel, ja enne otsuste langeta...

Mina arvan, et üheks suurimaks IT-turvariskiks on midagi, mis pole seotud otseselt arvutitega, aga see on sellegipoolest turvarisk - see on inimeste enda poolt interneti pandud info ja pildid. See on turvariskiks, kuna kogu internetti pandud info järgi on võimalik üsna lihtsa vaevaga leida inimese kohta tema isiklikke andmeid - näiteks milline ta välja näeb, kus ta elab, mis koolis/tööl ta käib jms. Selle infoga on võimalik inimest doxxida või imiteerida teda võrgus. Keegi ei tahaks, et mingid internetikaagid saaks teada kus nad täpselt elavad (eriti kui neil on teatud kuulsus, eriti kurikuulsus), sest see võib olla füüsiliseks ohuks.  Kuigi õnneks 99% inimestel pole sooja ega külma kellegi aadressist või milline keegi on, siis sellegipoolest peab olema ettevaatlik mida internetis jagada. Mõned inimesed postitavad oma iga mõtte twitterisse, ja kui natuke süüvida, on võimalik mõne sellise inimese twitteri feedist välja lugeda pool tema elulugu.  Mitnicki valemist oleks selle ma...

Üks huvitav uudne tugilahendus on süsteem nimega Lomak (Light Operated Mouse And Keyboard). Seda on peetud nii innovaatseks, et see on koha saanud isegi New Yorki modernse kunsti muuseumis (eesmärgipärane kunst). See leiutis võimaldab kasutada arvutit käte abita, sest see kasutab pea külge kinnitatud seadet, mis tulistab laserkiire klaviatuuri asendajale, millel on 105 erinevat ringidesse paigutatud valgustundliku punkti, mis vastavad tähtedele ja numbritele, kirjavahemärkidele ja hiire liigutustele. Suunates laser vastava käskluse peale ja seejärel Confirm nupule, mis asub klaviatuuri keskel, täidab Lomak selle käsu. Lomaki eelisteks on: kasutusmugavus töötab Maci ja Windowsi peal (eeldan et võiks ka Linuxi peal töötada) ei vaja eraldi kalibreerimist või tarkvara ei nõua erilist tehnilist tuge, sest see töötab lihtsalt USB juhtmega (see on põhimõttelist nagu klaviatuur) LOMAK-i kasutamine Selle hind on 2500$, mis on üsna kõrge, aga selle eest saab kogu komplekti, ning see ilmselt ...

Kasutatavuse all võib mõista mingi asja või objekti kasutuslihtsust ja -meeldivust ning kui lihtne seda asja on kasutama õppida. IT's on see olulisel kohal, kuna enamus rakendusi peavad olema tavainimestele lihtsalt kasutatavad. Kasutatavust saab määrata 5 või 6 kompondendiga. Need komponendid on: õpitavus - kui kiiresti saab kasutaja selgeks peamised funktsioonid; tõhusus - kui kiiresti saab vajalikud toimingud tehtud, kui need on ära õpitud; meeldejäävus - kui kiiresti saab kasutaja vajalikud tegevused meelde tuletada pärast mõnda aega mittekasutamist; veakindlus - kui palju vigu saab teha, kui tõsiste tagajärgedega need on ning kui raske neid parandada on; rahulolu - kui väga see kasutajale meeldis; ja kasulikkus - kas rakendus teeb mida vaja. Minu arvates üks leht millel on positiivne kasutatavus on Swedbank ja seal olevad pangategevused mida teha saab. Mõistagi on pangad need, kes panustavad kõige rohkem oma veebilehtede funktsionaalsusesse ja kasutatavusse, sest probleemid s...