Positiivne ja negatiivne kasutatavus internetis (12. nädal)

Kasutatavuse all võib mõista mingi asja või objekti kasutuslihtsust ja -meeldivust ning kui lihtne seda asja on kasutama õppida. IT's on see olulisel kohal, kuna enamus rakendusi peavad olema tavainimestele lihtsalt kasutatavad. Kasutatavust saab määrata 5 või 6 kompondendiga.

Need komponendid on: õpitavus - kui kiiresti saab kasutaja selgeks peamised funktsioonid; tõhusus - kui kiiresti saab vajalikud toimingud tehtud, kui need on ära õpitud; meeldejäävus - kui kiiresti saab kasutaja vajalikud tegevused meelde tuletada pärast mõnda aega mittekasutamist; veakindlus - kui palju vigu saab teha, kui tõsiste tagajärgedega need on ning kui raske neid parandada on; rahulolu - kui väga see kasutajale meeldis; ja kasulikkus - kas rakendus teeb mida vaja.


Minu arvates üks leht millel on positiivne kasutatavus on Swedbank ja seal olevad pangategevused mida teha saab. Mõistagi on pangad need, kes panustavad kõige rohkem oma veebilehtede funktsionaalsusesse ja kasutatavusse, sest probleemid seal võivad lõppeda suurte halbade tagajärgedega. Ma ei ole küll kõiki funktsionaalsuseid seal kasutanud, aga ma olen mõnda, ja need on töötanud (piisavalt) hästi.

  • Ma hindaksin selle õpitavust päris heaks, sest enamus asjad on selgelt kirjas ja distinktiivselt väljendatud (kaks eri värvi nuppu nt), kuigi vahest on vaja leida sealt kodulehelt mõnda asja mida kergesti ei leia.
  • Tõhusus on väga hea - telefonist saab tavaliselt makseid kiiresti teha ja arvutist ka, kuigi see on natuke aeglasem.
  • Meeldejäävus on üsna hea, sest vajalikud asjad on tavaliselt selgelt kirjas.
  • Veakindlus on piisav, et mitte teha vigu kui sa mõtled asjad läbi mida teha tahad, ning suuri katastroofilisi vigasid väga teha ei saa (kui just kogemata ei saada kellelegi 100 euro asemel 1000 eurot).
  • Rahulolu kohta ütleks et see on hea, üsna intuitiivne, ilusa disainiga ja kiire veebileht.
  • Ning kasulikkus - jah, olen kõik olulisemad asjad saanud internetis ilusti ära teha (nt ISIC-u kaardi tellimine).


Leht millel on negatiivne kasutatavus on minu arvates TTÜ õis-i lehekülg.

  • Õpitavus on vägagi keeruline, ma alguses ei olekski ilmselt osanud seal üldse navigeerida kui mulle just näidatud ei olnuks. Disain polnud üldse intuitiivne.
  • See on piisavalt tõhus kui see süsteem ära õppida, aga mõned lahendused jätavad soovida.
  • Meeldejäävus on piisavalt hea ma arvan, aga ma pole seda lehte täiesti ära unustanud, kuna ma kasutanud seda ikka vähemalt korra ühe või kahe nädala jooksul.
  • Veakindlus - ma ei saa öelda et see väga hea oleks, kuna läbi õisi on vaja deklareerida õppeained, ja kui seal mitte õigel ajal ained deklareerida, saadakse ülikoolist eksmatrikuleeritud.
  • Rahulolu - mitte hea, sest see lehekülg võiks olla palju parem. Sisselogimine pole koheselt arusaadav, mitu valikut erinevate lahtritega, tunniplaanide ja õppekavade vaatamine on alguses vägagi ebaintuitiivne ja keeruline. Ning probleem mis on ka nii tõhususe kui ka veakindluse all - uusi aknaid ei saa uutes tabides avada, sest selle asemel saab hoopis blocked error lehe.
  • Kasulikkus - see töötab, kui see ära õppida ja ma hakkan sellega juba harjuma, aga see saaks kindlasti parem olla.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

IT-eetikakoodeks suurfirmas (15. nädal)

IT-turvarisk ja Mitnicki valem (14. nädal)

Üks tarkvara arenedusmudel ja üks tarkvara ärimudel (11. nädal)