Praktikablogi - 3. osa

 Tere jälle järgmisele praktikablogi sissekandele!

Seekord pole väga palju ette kanda, kuid siiski on. Nimelt õppisin suht palju, kuidas välised teegid töötavad - kuidas neid kasutada ja kuidas sellised lahendused töötavad, et Gradle sikutab sulle õiged asjad alla. Kuna meie enda projekt kasutab välist teeki, kasutasime algul teegi enda poolt välja pakutud lahendust.

Kuid oh õudust, kui palju jamamist sellega oli! Arvasin küll, et välise teega kasutamine peaks olema vägagi lihtne, kuid tuleb välja, et päris nii ei ole.

Esiteks tuli välja, et see teek on liiga vana. Seal polnud uuendust, mis toetaks Android 34... kuid kui Git historyt vaadata, siis selline asi oli väidetavalt lisatud küll, mistõttu meil oli suur segadus. Tuli välja, et etteantud package oli vana, aga uuendatud koodiga packaget polnud olemas. Siiski leidsime lõpuks, et selline "recent build" valik on olemas jitpack.io lehel (link, kust Gradle alla tõmbab etteantud paketi).

Olgu, saime siis õige versiooni lõpuks kätte, kuid peagi ilmnesid uued probleemid - oleks vaja natuke ikkagi seda koodibaasi muuta. Aga siis meil pole jälle packageit, mida Gradle saaks kasutada! Mida teha? Tegin nii, et forkisin orignaalrepo ja tegin oma muudatused, ja seejärel tegin ise jitpack.io-sse kasutaja, ja üritasin seal lasta kokku pakkida selle sõltuvuse. Kuid tehnilise probleeme ikka jagus - kuigi kood oli praktiliselt identne orignaaliga, siis sellegipoolest oli probleeme Java versiooniga mida kompileerimiseks kasutada ning muude konfiguratsiooni seadistustega, mida meie ei näinud! Murdsime küll kaaspraktikandiga pead terve päeva, kuidas see lõpuks tööle saada, kuid lõpuks see meil ei õnnestunudki!

Lahenduseks otsustasin lihtsalt kopeerida otseselt selle teegi osa mida vaja on, meie lähtekoodi sisse, ja seda siis seal edasi kasutada. Pole küll ilus, aga mis seal ikka, peaasi et saaksime tööle.

Jitpacki logo

Ja nüüd istungi siin arvutiklassis ilusal kuupäeval, 08.08, ja kirjutan seda blogi, sest meil pole kahjuks kuidagi võimalik tööd edasi teha - kõik meie kood on hoiustatud lehel gitlab, ja see on minu üllatuseks juba mitmendat päeva maas. Mistõttu meie ei saa midagi teha! Tohutult frustreeriv! Ja isegi kui meil on repo duplikeeritud githubi, siis sinna pole duplikeeritud meie WIP branche, mida meil kasutada oleks vaja.


Seega, selleks korraks kõik, loodame, et gitlab varsti tagasi tuleb, ja siis saab meie rakenduse kallal edasi töötada.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kaks tuntud IT-juhti (9. nädal)

Kujutis
 Steve Jobs Ma arvan et seda meest ei ole vaja kellelegi tutvustada, sest kõik on temast kuulnud. Sellegipoolest - Steve Jobsi kirjeldatakse kui revolutsionäärina, kes lõi Apple'i firma ja kõik erinevad "i"-produktid, nagu iPhone, iPad ja iPod, ning alustas kusjuures ka Pixari. Steve Jobs oli karismaatiline juht, ja samas ka visionäär. Ta suutis muuta avalikkuse arvamust nutitelefonidest ja kuidas neid kasutatakse. Samuti nähti Jobsi kui loomingulise inimesena ja hea disaininägemusega, mis on põhjus miks Apple'i tooted nägid (näevad) välja sellised nagu nad näevad. Ikooniline disain väljendus ka Jobsi riietuses - ta kandis alati musta pikkade varrukatega särki, teksasid ja tosse, mis oli tema teadlik valik, sest ta tahtis et tema avalik imidž oleks selline. Teda kirjeldatakse ka kui perfektsionistina, kes tahtis et asjad oleksid täiuslikud. Apple'i insenerid nägid väidetavalt palju vaeva, et luua sellise disainiga tooted nagu Jobs tahtis. Juhi omadusi vaadates, ta...
Lisateave

Positiivne ja negatiivne kasutatavus internetis (12. nädal)

Kasutatavuse all võib mõista mingi asja või objekti kasutuslihtsust ja -meeldivust ning kui lihtne seda asja on kasutama õppida. IT's on see olulisel kohal, kuna enamus rakendusi peavad olema tavainimestele lihtsalt kasutatavad. Kasutatavust saab määrata 5 või 6 kompondendiga. Need komponendid on: õpitavus - kui kiiresti saab kasutaja selgeks peamised funktsioonid; tõhusus - kui kiiresti saab vajalikud toimingud tehtud, kui need on ära õpitud; meeldejäävus - kui kiiresti saab kasutaja vajalikud tegevused meelde tuletada pärast mõnda aega mittekasutamist; veakindlus - kui palju vigu saab teha, kui tõsiste tagajärgedega need on ning kui raske neid parandada on; rahulolu - kui väga see kasutajale meeldis; ja kasulikkus - kas rakendus teeb mida vaja. Minu arvates üks leht millel on positiivne kasutatavus on Swedbank ja seal olevad pangategevused mida teha saab. Mõistagi on pangad need, kes panustavad kõige rohkem oma veebilehtede funktsionaalsusesse ja kasutatavusse, sest probleemid s...
Lisateave

Mis teeb "proffist" professionaali? (8. nädal)

Minu arvan, et proffi iseloomustab professionaalsus. Tundub, et ta teab kõigest natuke, või jätab vähemalt sellise mulje ja on oma tööde tegemises pädev. Professionaal jätab ka professionaali mulje selles kuidas ta räägib ja kirjutab - räägib formaalselt ja korrektselt, kasutab vähe parasiitsõnu ja ei vannu ega ropenda töö ajal (väljaspool tööd võib aegajalt seda teha, aga mitte väga palju). Professionaal käitub ka viisakalt ja on formaalne ja korrektne. Võib arvata, et see on halb asi, kui ta kogu aeg sellise suhtumisega on, sest siis on tema inimlikku poolt vähem näha. Aga kui ta teeb seda töökeskkonnas, ja on üks-ühele suhtlemise tasandil rohkem personaalsem, siis see jätabki temast professionaali mulje tema töökohas. Need on minu arvamused. Professionaali iseloomustavad ka järgmised punktid: 1. Nad on usaldusväärsed. Nad näevad üldist pilti ja ei võta puhkust kui firmas on tähtaegne projekt vaja valmis saada. Nad peavad oma sõna. 2. Nad on vastutustundlikud. Nad teevad oma töö ära ...
Lisateave