Praktikablogi - 4. osa

 Ahoi!

Viimasest postitusest on juba üle tüki aja möödas, kui viimati möllasime NFC teegi tööle saamisega. Sellest ajast edasi on toimunud mõned suuremad muudatused:

Lõpetasime teegiga mässamisga, ning panime selle lihtsalt enda lähtekoodi sisse. Alguses mõtlesime, et see on ainuke viis kuidas seda tööle saada, kuid lõpuks selgus, et see on tegelikult ka parim lahendus - seda sellepärast, et koodi sisse on vaja olnud teha mitmeid-mitmeid muudatusi, seal hulgas mõned originaalsed juurdekirjutused ja meetodid. Kuna kirjutame esialgu MVP-d, siis teegi sisse osaliselt kirjutatud ka meie rakenduse äriloogika. Seega on NFC teegi sisu mõttekas lähtekoodi sees hoida.

Samuti tuli arutluse alla andmete kirjutamine ja lugemine TAGi pealt. Kirjutasin valmis testandmete klassi, seejärel lasime klassi serialiseerida JSON-iks. Siis aga ilmnes uus probleem - testandmete JSON on nii suur, et ei mahu hästi TAGi peale ära. Lahenduseks valisin kasutada lihtsat GZIP kompressorit/dekompressorit, mis pakkis kokku 542 baidise jsoni 340ks baidiks.

Viimase asjana saimegi hiljuti ilusti tööle selle kokku pakitud JSONi kirjutamise TAGi peale, ning selle sealt maha lugemise. Viimane osutus eriti keeruliseks, kuna raske oli määratleda, millal kirjutatud osa läbi on saanud - kokku pakitud JSON on bytearray, mis sisaldab enda sees 00 baite, aga samas tühi osa TAGi peal on samuti 00 baidid. Lahendus tuli minu varasemast kogemusest videomängude arhiivide pöördkonstrueerimisest - enne loetavat sisu kirjutasin selle ette 2 baiti, mis ütlevad, kui pikk loetav sisu on. Niimoodi ma selle lahenduse tegin, ning praegu töötab. Tõenäoliselt tuleb see hiljem ümber kirjutada, kui rakendus saab kirjutamiseks ja lugemiseks oma standardi.

Sellega on seekord kõik, tänan lugemast ja järgmise korrani!

Arne




Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kaks tuntud IT-juhti (9. nädal)

Kujutis
 Steve Jobs Ma arvan et seda meest ei ole vaja kellelegi tutvustada, sest kõik on temast kuulnud. Sellegipoolest - Steve Jobsi kirjeldatakse kui revolutsionäärina, kes lõi Apple'i firma ja kõik erinevad "i"-produktid, nagu iPhone, iPad ja iPod, ning alustas kusjuures ka Pixari. Steve Jobs oli karismaatiline juht, ja samas ka visionäär. Ta suutis muuta avalikkuse arvamust nutitelefonidest ja kuidas neid kasutatakse. Samuti nähti Jobsi kui loomingulise inimesena ja hea disaininägemusega, mis on põhjus miks Apple'i tooted nägid (näevad) välja sellised nagu nad näevad. Ikooniline disain väljendus ka Jobsi riietuses - ta kandis alati musta pikkade varrukatega särki, teksasid ja tosse, mis oli tema teadlik valik, sest ta tahtis et tema avalik imidž oleks selline. Teda kirjeldatakse ka kui perfektsionistina, kes tahtis et asjad oleksid täiuslikud. Apple'i insenerid nägid väidetavalt palju vaeva, et luua sellise disainiga tooted nagu Jobs tahtis. Juhi omadusi vaadates, ta...
Lisateave

Positiivne ja negatiivne kasutatavus internetis (12. nädal)

Kasutatavuse all võib mõista mingi asja või objekti kasutuslihtsust ja -meeldivust ning kui lihtne seda asja on kasutama õppida. IT's on see olulisel kohal, kuna enamus rakendusi peavad olema tavainimestele lihtsalt kasutatavad. Kasutatavust saab määrata 5 või 6 kompondendiga. Need komponendid on: õpitavus - kui kiiresti saab kasutaja selgeks peamised funktsioonid; tõhusus - kui kiiresti saab vajalikud toimingud tehtud, kui need on ära õpitud; meeldejäävus - kui kiiresti saab kasutaja vajalikud tegevused meelde tuletada pärast mõnda aega mittekasutamist; veakindlus - kui palju vigu saab teha, kui tõsiste tagajärgedega need on ning kui raske neid parandada on; rahulolu - kui väga see kasutajale meeldis; ja kasulikkus - kas rakendus teeb mida vaja. Minu arvates üks leht millel on positiivne kasutatavus on Swedbank ja seal olevad pangategevused mida teha saab. Mõistagi on pangad need, kes panustavad kõige rohkem oma veebilehtede funktsionaalsusesse ja kasutatavusse, sest probleemid s...
Lisateave

Mis teeb "proffist" professionaali? (8. nädal)

Minu arvan, et proffi iseloomustab professionaalsus. Tundub, et ta teab kõigest natuke, või jätab vähemalt sellise mulje ja on oma tööde tegemises pädev. Professionaal jätab ka professionaali mulje selles kuidas ta räägib ja kirjutab - räägib formaalselt ja korrektselt, kasutab vähe parasiitsõnu ja ei vannu ega ropenda töö ajal (väljaspool tööd võib aegajalt seda teha, aga mitte väga palju). Professionaal käitub ka viisakalt ja on formaalne ja korrektne. Võib arvata, et see on halb asi, kui ta kogu aeg sellise suhtumisega on, sest siis on tema inimlikku poolt vähem näha. Aga kui ta teeb seda töökeskkonnas, ja on üks-ühele suhtlemise tasandil rohkem personaalsem, siis see jätabki temast professionaali mulje tema töökohas. Need on minu arvamused. Professionaali iseloomustavad ka järgmised punktid: 1. Nad on usaldusväärsed. Nad näevad üldist pilti ja ei võta puhkust kui firmas on tähtaegne projekt vaja valmis saada. Nad peavad oma sõna. 2. Nad on vastutustundlikud. Nad teevad oma töö ära ...
Lisateave