Praktikablogi 6. osa

 Tere praktikablogi lugejale!

Viimasest korrast on mööda läinud päris pikalt, vabandan selle pärast, vahepeal on olnud tihe aeg. Mul võttis vahepeal terve nädala, et tegeleda lisaks käesolevale praktikale ka intervjuude tegemine ja analüüside koostamine HKT (Hariduse Kvaliteedi Töögrupile), kes analüüsisid tudengite tagasisidet õppekava kohta. Üks minu töö oli kirjutada ka meie õppekava kohta, nii et loodatavasti läheb õppekava nüüd veelgi paremaks.

Viimati rääkisin sellest, kuidas käisime kaaspraktikant Reioga Verekeskusel külas. Nüüd pärast seda on toimunud veel mitmeid asju:

  • Käisime külas Põhja Eesti Regionaalhaigla IT-osakonnas ja rääkisime sealse IT-juhi Allan Brandtiga, kes andis meile väga häid edasiseid juhiseid seoses lõputööga ja projektiga üldiselt.
  •  Võtsin ühendust ISBT-ga, kes saavad meid nüüd vajadusel nõustada erinevate küsimustega (täitsin neile isegi ühe vormi, mida nad soovisid, et ma allkirjastaksin. Võttis päris mitu katset, kuna digiallkirja nad ei tunnista. Lahenduseks oli teha pilt enda käega kirjutatud allkirjast paberil ning see lisada dokumenti).
  • Praktikajuhendaja Alar Kuusik andis meile vahepeal uue tööotsa (andmete töötlemine teatud anduriga metsatulekahjude ennustamiseks), kuid me pole sellega veel tegelenud, sest saime uusi ideid mida käesoleva projektile veel lisada.

Ning käesoleva projektiga olemegi kõike rohkem viimati tegelenud. Allan Brandt andis väga hea idee, kuidas duplikeerida olemasolev info veresiltidelt RFID kiibi peale - seda saaks teha kaameraga skänneerides ja ka käsitsi. Ning see ongi, millega peamiselt tegelenud oleme.

Ise olen kõige uhkem selle üle, et tulin selle peale, et koodis kasutada andmeklasse, mis teevad koodi paremini arusaadavamaks ja mugavamalt kasutatavaks (OOP disain).

Samuti möllasime natuke hea kaamera teegi leidmisega. Õnneks leidsime ühe, mis tundub töötavat nagu vaja, kuid ka siin on probleeme olnud. Loodetavasti läheb asi siiski hõlpsamalt, kui meie kasutatava NFC teegiga 🙂 Üleüldiselt on olnud üllatav, et asjad mille jaoks ma arvasin on olemas väga üldkasutatav ja lithne kood (nagu NFC lugeja ja kaamera), tuleb vahest ise palju juurde teha.

Samuti saab olema väljakutse kirjutada programmijupp, mis konverteerib ISBT standardeid loetavaks tekstiks ja vastupidi. Selleks on meil mõningane dokumentatsioon juba olemas, kuid isegi selles esineb küsimusi. Ongi mida Reioga arutada 🙂

Image
Ekraanitõmmis käsitsi triipkoodi sisestamise funktsionaalsusest (pole veel lõplik)

Igatahes, see on selleks korraks kõik. Järgmise korrani!

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kaks tuntud IT-juhti (9. nädal)

Kujutis
 Steve Jobs Ma arvan et seda meest ei ole vaja kellelegi tutvustada, sest kõik on temast kuulnud. Sellegipoolest - Steve Jobsi kirjeldatakse kui revolutsionäärina, kes lõi Apple'i firma ja kõik erinevad "i"-produktid, nagu iPhone, iPad ja iPod, ning alustas kusjuures ka Pixari. Steve Jobs oli karismaatiline juht, ja samas ka visionäär. Ta suutis muuta avalikkuse arvamust nutitelefonidest ja kuidas neid kasutatakse. Samuti nähti Jobsi kui loomingulise inimesena ja hea disaininägemusega, mis on põhjus miks Apple'i tooted nägid (näevad) välja sellised nagu nad näevad. Ikooniline disain väljendus ka Jobsi riietuses - ta kandis alati musta pikkade varrukatega särki, teksasid ja tosse, mis oli tema teadlik valik, sest ta tahtis et tema avalik imidž oleks selline. Teda kirjeldatakse ka kui perfektsionistina, kes tahtis et asjad oleksid täiuslikud. Apple'i insenerid nägid väidetavalt palju vaeva, et luua sellise disainiga tooted nagu Jobs tahtis. Juhi omadusi vaadates, ta...
Lisateave

Positiivne ja negatiivne kasutatavus internetis (12. nädal)

Kasutatavuse all võib mõista mingi asja või objekti kasutuslihtsust ja -meeldivust ning kui lihtne seda asja on kasutama õppida. IT's on see olulisel kohal, kuna enamus rakendusi peavad olema tavainimestele lihtsalt kasutatavad. Kasutatavust saab määrata 5 või 6 kompondendiga. Need komponendid on: õpitavus - kui kiiresti saab kasutaja selgeks peamised funktsioonid; tõhusus - kui kiiresti saab vajalikud toimingud tehtud, kui need on ära õpitud; meeldejäävus - kui kiiresti saab kasutaja vajalikud tegevused meelde tuletada pärast mõnda aega mittekasutamist; veakindlus - kui palju vigu saab teha, kui tõsiste tagajärgedega need on ning kui raske neid parandada on; rahulolu - kui väga see kasutajale meeldis; ja kasulikkus - kas rakendus teeb mida vaja. Minu arvates üks leht millel on positiivne kasutatavus on Swedbank ja seal olevad pangategevused mida teha saab. Mõistagi on pangad need, kes panustavad kõige rohkem oma veebilehtede funktsionaalsusesse ja kasutatavusse, sest probleemid s...
Lisateave

Mis teeb "proffist" professionaali? (8. nädal)

Minu arvan, et proffi iseloomustab professionaalsus. Tundub, et ta teab kõigest natuke, või jätab vähemalt sellise mulje ja on oma tööde tegemises pädev. Professionaal jätab ka professionaali mulje selles kuidas ta räägib ja kirjutab - räägib formaalselt ja korrektselt, kasutab vähe parasiitsõnu ja ei vannu ega ropenda töö ajal (väljaspool tööd võib aegajalt seda teha, aga mitte väga palju). Professionaal käitub ka viisakalt ja on formaalne ja korrektne. Võib arvata, et see on halb asi, kui ta kogu aeg sellise suhtumisega on, sest siis on tema inimlikku poolt vähem näha. Aga kui ta teeb seda töökeskkonnas, ja on üks-ühele suhtlemise tasandil rohkem personaalsem, siis see jätabki temast professionaali mulje tema töökohas. Need on minu arvamused. Professionaali iseloomustavad ka järgmised punktid: 1. Nad on usaldusväärsed. Nad näevad üldist pilti ja ei võta puhkust kui firmas on tähtaegne projekt vaja valmis saada. Nad peavad oma sõna. 2. Nad on vastutustundlikud. Nad teevad oma töö ära ...
Lisateave