Praktikablogi 6. osa
Tere praktikablogi lugejale!
Viimasest korrast on mööda läinud päris pikalt, vabandan selle pärast, vahepeal on olnud tihe aeg. Mul võttis vahepeal terve nädala, et tegeleda lisaks käesolevale praktikale ka intervjuude tegemine ja analüüside koostamine HKT (Hariduse Kvaliteedi Töögrupile), kes analüüsisid tudengite tagasisidet õppekava kohta. Üks minu töö oli kirjutada ka meie õppekava kohta, nii et loodatavasti läheb õppekava nüüd veelgi paremaks.
Viimati rääkisin sellest, kuidas käisime kaaspraktikant Reioga Verekeskusel külas. Nüüd pärast seda on toimunud veel mitmeid asju:
- Käisime külas Põhja Eesti Regionaalhaigla IT-osakonnas ja rääkisime sealse IT-juhi Allan Brandtiga, kes andis meile väga häid edasiseid juhiseid seoses lõputööga ja projektiga üldiselt.
- Võtsin ühendust ISBT-ga, kes saavad meid nüüd vajadusel nõustada erinevate küsimustega (täitsin neile isegi ühe vormi, mida nad soovisid, et ma allkirjastaksin. Võttis päris mitu katset, kuna digiallkirja nad ei tunnista. Lahenduseks oli teha pilt enda käega kirjutatud allkirjast paberil ning see lisada dokumenti).
- Praktikajuhendaja Alar Kuusik andis meile vahepeal uue tööotsa (andmete töötlemine teatud anduriga metsatulekahjude ennustamiseks), kuid me pole sellega veel tegelenud, sest saime uusi ideid mida käesoleva projektile veel lisada.
Ning käesoleva projektiga olemegi kõike rohkem viimati tegelenud. Allan Brandt andis väga hea idee, kuidas duplikeerida olemasolev info veresiltidelt RFID kiibi peale - seda saaks teha kaameraga skänneerides ja ka käsitsi. Ning see ongi, millega peamiselt tegelenud oleme.
Ise olen kõige uhkem selle üle, et tulin selle peale, et koodis kasutada andmeklasse, mis teevad koodi paremini arusaadavamaks ja mugavamalt kasutatavaks (OOP disain).
Samuti möllasime natuke hea kaamera teegi leidmisega. Õnneks leidsime ühe, mis tundub töötavat nagu vaja, kuid ka siin on probleeme olnud. Loodetavasti läheb asi siiski hõlpsamalt, kui meie kasutatava NFC teegiga 🙂 Üleüldiselt on olnud üllatav, et asjad mille jaoks ma arvasin on olemas väga üldkasutatav ja lithne kood (nagu NFC lugeja ja kaamera), tuleb vahest ise palju juurde teha.
Samuti saab olema väljakutse kirjutada programmijupp, mis konverteerib ISBT standardeid loetavaks tekstiks ja vastupidi. Selleks on meil mõningane dokumentatsioon juba olemas, kuid isegi selles esineb küsimusi. Ongi mida Reioga arutada 🙂
![]() |
Ekraanitõmmis käsitsi triipkoodi sisestamise funktsionaalsusest (pole veel lõplik) |
Igatahes, see on selleks korraks kõik. Järgmise korrani!
Kommentaarid
Postita kommentaar