Praktikablogi 7. osa

 Tere lugejad! Viimasest postitusest on möödas tükk aega, vabandan. Tahtsin teha vana aasta lõpus, kuid läks meelest.

Igatahes, vahepeal on olnud palju teoreetilist tööd - palju planeerimist, arutamist, mõtlemist mida edasi teha. Alati kui tundub, et nüüd on käes mis teha on vaja, on kompleksus ainult suurenenud, ning ikka on keeruline töö skoopi määratleda.

Viimati lisasime rakendusse kaameraga triipkoodide skanneerimise funktsionaalsuse. Selle idee andis meile Allan Brandt

Järgmine probleem on nende andmete dekodeerimine. See on suurem probleem kui võiks arvata. Sest esiteks, meil puudusid andmed millest dekodeerida. Teiseks, see nõudis (ja siiani nõuab) suures osas koodi ringitegemist. Vaja oli võtta kasutusele palju uusi oma andmetüüpe ning neid omavahel edukalt suhtlema panna.

Võtame näiteks Donation Identification Number, ehk lühidalt DIN, mis on ISBT standardis andmestruktuur 001. See näeb välja selline: =H05002401219300. Nüüd on vaja see andmestruktuur jagada alamandmestruktuurideks, või andmestruktuurikomponentideks. See näeb välja selline:

= - identifikaator

H0500 - Põhja Eesti Regionaalhaigla

24 - Annetuse aasta

012193 - Annetuse number

00 - Esmane etikett

Nagu näha, siis üks andmestruktuur koosneb mitmest andmestruktuurikomponendist. Need kõik vajavad omakorda eraldi andmeid, mida tekstiks konverteerida. Ja andmestruktuure ise on juba päros mitu (esialgu 5-6), kuid teoorias 40+.

Samuti on vaja välja mõelda suur andmestruktuur, teisisõnu massiandmestruktuur, mis RFID kiibile kirjutada. Esialgne andmestruktuur oli selline (võetud 2010. aasta artiklist "Guidelines for the Use of RFID Technology in Transfusion Medicine" transfusioonmeditsiini ajakirjast Vox Sanguinis), kuid oleme lisanud oma poolt paar eestis kasutuses andmestruktuuri mida massiandmestrukuuris ette polnud antud (lilla ja sinine kast). Samuti võtame punases kastis olevad andmed ära ja paneme sinna asemele muud oma andmed.

Image

Veel lisame sinna massiandmestruktuuri eraldi sektsioonid kirjutamiseks Sobitaja, Väljastaja ja Vastuvõtja rollile.

......

Siin on palju mõtlemistööd. Liiga palju, isegi. Seega, otsustasin, et parem on lihtsalt hakata koodi kirjutama, ja jooksvalt vaadata, mis lisada on vaja 🙂

See on selleks korraks kõik, aitäh lugemast!


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kaks tuntud IT-juhti (9. nädal)

Kujutis
 Steve Jobs Ma arvan et seda meest ei ole vaja kellelegi tutvustada, sest kõik on temast kuulnud. Sellegipoolest - Steve Jobsi kirjeldatakse kui revolutsionäärina, kes lõi Apple'i firma ja kõik erinevad "i"-produktid, nagu iPhone, iPad ja iPod, ning alustas kusjuures ka Pixari. Steve Jobs oli karismaatiline juht, ja samas ka visionäär. Ta suutis muuta avalikkuse arvamust nutitelefonidest ja kuidas neid kasutatakse. Samuti nähti Jobsi kui loomingulise inimesena ja hea disaininägemusega, mis on põhjus miks Apple'i tooted nägid (näevad) välja sellised nagu nad näevad. Ikooniline disain väljendus ka Jobsi riietuses - ta kandis alati musta pikkade varrukatega särki, teksasid ja tosse, mis oli tema teadlik valik, sest ta tahtis et tema avalik imidž oleks selline. Teda kirjeldatakse ka kui perfektsionistina, kes tahtis et asjad oleksid täiuslikud. Apple'i insenerid nägid väidetavalt palju vaeva, et luua sellise disainiga tooted nagu Jobs tahtis. Juhi omadusi vaadates, ta...
Lisateave

Positiivne ja negatiivne kasutatavus internetis (12. nädal)

Kasutatavuse all võib mõista mingi asja või objekti kasutuslihtsust ja -meeldivust ning kui lihtne seda asja on kasutama õppida. IT's on see olulisel kohal, kuna enamus rakendusi peavad olema tavainimestele lihtsalt kasutatavad. Kasutatavust saab määrata 5 või 6 kompondendiga. Need komponendid on: õpitavus - kui kiiresti saab kasutaja selgeks peamised funktsioonid; tõhusus - kui kiiresti saab vajalikud toimingud tehtud, kui need on ära õpitud; meeldejäävus - kui kiiresti saab kasutaja vajalikud tegevused meelde tuletada pärast mõnda aega mittekasutamist; veakindlus - kui palju vigu saab teha, kui tõsiste tagajärgedega need on ning kui raske neid parandada on; rahulolu - kui väga see kasutajale meeldis; ja kasulikkus - kas rakendus teeb mida vaja. Minu arvates üks leht millel on positiivne kasutatavus on Swedbank ja seal olevad pangategevused mida teha saab. Mõistagi on pangad need, kes panustavad kõige rohkem oma veebilehtede funktsionaalsusesse ja kasutatavusse, sest probleemid s...
Lisateave

Mis teeb "proffist" professionaali? (8. nädal)

Minu arvan, et proffi iseloomustab professionaalsus. Tundub, et ta teab kõigest natuke, või jätab vähemalt sellise mulje ja on oma tööde tegemises pädev. Professionaal jätab ka professionaali mulje selles kuidas ta räägib ja kirjutab - räägib formaalselt ja korrektselt, kasutab vähe parasiitsõnu ja ei vannu ega ropenda töö ajal (väljaspool tööd võib aegajalt seda teha, aga mitte väga palju). Professionaal käitub ka viisakalt ja on formaalne ja korrektne. Võib arvata, et see on halb asi, kui ta kogu aeg sellise suhtumisega on, sest siis on tema inimlikku poolt vähem näha. Aga kui ta teeb seda töökeskkonnas, ja on üks-ühele suhtlemise tasandil rohkem personaalsem, siis see jätabki temast professionaali mulje tema töökohas. Need on minu arvamused. Professionaali iseloomustavad ka järgmised punktid: 1. Nad on usaldusväärsed. Nad näevad üldist pilti ja ei võta puhkust kui firmas on tähtaegne projekt vaja valmis saada. Nad peavad oma sõna. 2. Nad on vastutustundlikud. Nad teevad oma töö ära ...
Lisateave