Kuidas saada häkkeriks (10. nädal)

See nädal lugesin HOW-TO'd, mis seletas kuidas häkkeriks saada. Esialgne dokument on kirjutatud Eric S. Raymondi poolt 1996. aastal, eestikeelse versiooni sellest tõlkis meie kooli õppejõud Kaido Kikkas. See juhend kirjeldas kes häkkerid üldse on, häkkerluse põhiideid ja suhtumist, nende põhioskuseid ja häkkerikultuuri staatust, häkkerite ja nohikute erinevus, stiilipunktid ja ka üks suur KKK. 

Tavaline average häkker :)

Kõigepealt andi ülevaade sellest, kes häkkerid täpsemalt on ja mis vahe on häkkeril ja kräkkeril.

Häkkerliku suhtumise all toodi välja 5 punkti, kus seletati erinevaid põhimõtteid, nagu nt see et ühtegi probleemi ei tohiks lahendada kaks korda; probleeme on palju mida lahendada, mis aga nõuab pingutust; igavat ja nüri tööd häkkerid teha ei tohiks või peaksid selle automatiseerima et lahendada keerulisemaid mõtet vajavat probleeme; vabadus on oluline ning et kompetents on kõige hinnatum (häkkerite jaoks).

Põhioskuste all kirjeldasti programmeerimisoskuse vajalikkust ja kust alustada, milliste operatsioonisüsteemiga võiks nokitseda ja õppida ja soovitati ka HTMLi kirjutada õppida koos inglise keele õppimisega, mis on häkkerikultuuri põhikeeleks.

Järgmiseks on staatus, mis on minu arvates ikka seotud ka suhtumisega, sest esimene põhiidee staatuse all on avatud lähtekoodiga tarkvara kirjutamine. Samuti on teiste aitamine koodi testimisel ja bugide fiximises. Kolmas punkt on kasuliku teave avaldamine, mis nõuab üsna suurt kogemust ja staatust kui sa tahad et inimesed sinu kirjutist autoriteetse kirjutisena võtaks. Infrastruktuuri haldamise punkt on samuti toodud välja kui staatuse punktina, võibolla seetõttu, et see on keeruline aga tänuväärne töö, mis tõstaks sinu staatust häkkerina. Ja viimaseks punktiks on häkkerikultuuri teenimine, mis tekitab mulle sellise kogukonna tunde, mis on samas ka tõsi, sest häkkerid ongi teatud kogukond.

On ka eraldi väljatoodud lõik, kus seletatakse mis vahe on häkkeril ja nohikul (ja nohikul ja nohikul eesti keeles, sest meil on üks vaste kahe erinevale inglise sõnale. Nagu tõlikja sõnastas "geek tähistab enam nohikut, kes on sellise olemise ise valinud, nerd aga õnnetumat sorti, kes seda ise olla ei sooviks").

Siis on veel lõik stiilipunktidest - need on lihtsalt väljatoodud asjad, mis võiksid üleüldiselt kuuluda häkkeri elu juurde, ja mis on väga erinevatest ja laiadest teemadest, aga samas ka natuke käitumisetiketti ka.

Lisaks oli veel märkus vaba tarkvara ja avatud lähekoodiga liikumise vaheliselt erinevusest ning veel viiteid ka lisalugemisele. Peale mida järgnes suur KKK ehk Korduma Kippuvad Küsimused sektsioon.

Minu arvamus: oli huvitav lugeda, mis on häkkeri põhimõtted ja filosoofiad, sest muidu ma nende kohta midagi väga ei teadnudki. Nende eesmärgid ja käitumine kõlavad üpris õilsalt, meenutavad natuke rüütellikkust isegi ning kogu see kogukonnale andmise fenomen on päris huvitav. See tundub üsna põnev maailm, mis aga nõuab palju pingutust ja pühendumist. Kui ma olen aus, arvan ma, et see pole väga minu jaoks, vähemalt praegu, võibolla kunagi hiljem mu arvamus selle suhtes muutub :-)

Allikas: https://www.kakupesa.net/hacker/; https://www.researchgate.net/publication/335975371/figure/fig1/AS:806095123652619@1569199462871/Hacker-stock-photo-Image-credit-hacker-1-iaBeta-C-2017-Public-Domain.png