Vanad kombed ja tehnoloogiad enne internetti (2. nädal)

Emotikonid

Üks komme, mis interneti ajalugu lugedes silma jäi, oli emotikonide kasutuselevõtt juba nii ammu kui 1978. aastal. (Kolledži wiki pakub loojaks Scott Fahlmani või Kevin McKenziet, kuid Wikipedia sõnul on loojaks Fahlman kogugi 4 aastat hiljem, 1982. aastal.) Kuid tegelikkuses olid esimesed emotikonid ilmselt kasutusel juba 1972. aastal PLATO IV süsteemis.

Kuigi lääne maailmas kirjutatakse sellised emojid 90 kraadi vasakule pööratuna, siis Jaapanis said alguses Katakana tähestikul põhinevad "Kaomoji-d", mis on püstipidised ja laiemad kui tavalised emotikonid, ja suudavad nii väljendada palju rohkemaid emotsioone. Minu üks isiklik lemmik on nt  

Nendest kõikidest esialgsedest emotikonidest saidki tänapäevaste emotikonide või "emojide" eelkäijad. Huvitav on veel see, et tänapäevased emojid on kõik suures osas olemas ka Unicode tekstikodeeringus,  ja loomulikult on need kõik väga laialdases kasutuses.

Minitel

Järgmiseks on üks tehnoloogia, mis pole enam kasutuses, ja see on Minitel. See on lühidalt öeldes terminalipõhine dial-up süsteem, mis oli nö esimene online maailm/internet enne tänapäevase veebi sündi. See loodi 80-ndate alguses (mõndadel andmetel 70-ndate lõpus) Prantsusmaal ja pandi kinni alles 2012. aastal pärast 30 aastat kasutust, sest kuigi terminalid ise töötasid, ei suutnud nad kaasas käia tänapäeva graafilise arengu, uute modemite ja tõsiasjaga, et prantslased olid ammu internetti üle kolinud.

Oma hiilgeajal saavutas see süsteem 90ndate keskel koos oma 25 miljonilise kasutajate hulga ja 9 miljoni "Miniteli Komplektiga" inimeste kodudes. Selle tegi populaarseks lihtne kasutusvõimalus ja ka see, et seda jagati alguses täiesti tasuta France Telecomi poolt (mida toona omas riik), mis omakorda tähendas et isegi kõige vaesemates peredes oli olemas üks Miniteli komplekt. Samuti lisas selle populaarsusele suur valik erinevat sisu, nagu nt online pangandus, uudised, reiside broneerimine, "3615 ULLA" (seksuaalsisu) jm.

Vaatamata suurele populaarsusele Prantsusmaal, ei jõudnud Minitel Prantsusmaalt maailmasse pea üldse välja - see jõudis küll levida Belgiasse ja testiti ka Iirimaal, aga kaugemale see ei jõudnudki. Kuigi tänapäeval vaadatakse Miniteli peale pigem kui läbikukkunud ja iganenud süsteemina, julgevad mõned öelda, et paljud ideed, mis tänapäeva internetis kasutusel on ja selle tekkeni viisid, olid inspireeritud ideedest mida katsetati esmakordselt just Miniteli peal. 

Minitel kasutuses (Pildi autor Owen Franken / Getty)


Allikad: IT-kolledži wiki, natuke Wikipediat :), http://www.platohistory.org/blog/2012/09/plato-emoticons-revisited.html, https://www.bbc.com/news/magazine-18610692, https://spectrum.ieee.org/minitel-the-online-world-france-built-before-the-web, https://www.theatlantic.com/technology/archive/2017/06/minitel/530646/

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kaks tuntud IT-juhti (9. nädal)

Kujutis
 Steve Jobs Ma arvan et seda meest ei ole vaja kellelegi tutvustada, sest kõik on temast kuulnud. Sellegipoolest - Steve Jobsi kirjeldatakse kui revolutsionäärina, kes lõi Apple'i firma ja kõik erinevad "i"-produktid, nagu iPhone, iPad ja iPod, ning alustas kusjuures ka Pixari. Steve Jobs oli karismaatiline juht, ja samas ka visionäär. Ta suutis muuta avalikkuse arvamust nutitelefonidest ja kuidas neid kasutatakse. Samuti nähti Jobsi kui loomingulise inimesena ja hea disaininägemusega, mis on põhjus miks Apple'i tooted nägid (näevad) välja sellised nagu nad näevad. Ikooniline disain väljendus ka Jobsi riietuses - ta kandis alati musta pikkade varrukatega särki, teksasid ja tosse, mis oli tema teadlik valik, sest ta tahtis et tema avalik imidž oleks selline. Teda kirjeldatakse ka kui perfektsionistina, kes tahtis et asjad oleksid täiuslikud. Apple'i insenerid nägid väidetavalt palju vaeva, et luua sellise disainiga tooted nagu Jobs tahtis. Juhi omadusi vaadates, ta...
Lisateave

Positiivne ja negatiivne kasutatavus internetis (12. nädal)

Kasutatavuse all võib mõista mingi asja või objekti kasutuslihtsust ja -meeldivust ning kui lihtne seda asja on kasutama õppida. IT's on see olulisel kohal, kuna enamus rakendusi peavad olema tavainimestele lihtsalt kasutatavad. Kasutatavust saab määrata 5 või 6 kompondendiga. Need komponendid on: õpitavus - kui kiiresti saab kasutaja selgeks peamised funktsioonid; tõhusus - kui kiiresti saab vajalikud toimingud tehtud, kui need on ära õpitud; meeldejäävus - kui kiiresti saab kasutaja vajalikud tegevused meelde tuletada pärast mõnda aega mittekasutamist; veakindlus - kui palju vigu saab teha, kui tõsiste tagajärgedega need on ning kui raske neid parandada on; rahulolu - kui väga see kasutajale meeldis; ja kasulikkus - kas rakendus teeb mida vaja. Minu arvates üks leht millel on positiivne kasutatavus on Swedbank ja seal olevad pangategevused mida teha saab. Mõistagi on pangad need, kes panustavad kõige rohkem oma veebilehtede funktsionaalsusesse ja kasutatavusse, sest probleemid s...
Lisateave

Mis teeb "proffist" professionaali? (8. nädal)

Minu arvan, et proffi iseloomustab professionaalsus. Tundub, et ta teab kõigest natuke, või jätab vähemalt sellise mulje ja on oma tööde tegemises pädev. Professionaal jätab ka professionaali mulje selles kuidas ta räägib ja kirjutab - räägib formaalselt ja korrektselt, kasutab vähe parasiitsõnu ja ei vannu ega ropenda töö ajal (väljaspool tööd võib aegajalt seda teha, aga mitte väga palju). Professionaal käitub ka viisakalt ja on formaalne ja korrektne. Võib arvata, et see on halb asi, kui ta kogu aeg sellise suhtumisega on, sest siis on tema inimlikku poolt vähem näha. Aga kui ta teeb seda töökeskkonnas, ja on üks-ühele suhtlemise tasandil rohkem personaalsem, siis see jätabki temast professionaali mulje tema töökohas. Need on minu arvamused. Professionaali iseloomustavad ka järgmised punktid: 1. Nad on usaldusväärsed. Nad näevad üldist pilti ja ei võta puhkust kui firmas on tähtaegne projekt vaja valmis saada. Nad peavad oma sõna. 2. Nad on vastutustundlikud. Nad teevad oma töö ära ...
Lisateave