Eesti Infoühiskonna arengukava aastaks 2020 (4. nädal)

Kuigi aasta 2020 on juba möödunud, siis on sellegipoolest väga huvitav vaadata, mis on tänaseks realiseerunud ja mis mitte.

Ma ütleks, et visioon teha enim kasutatavad teenused mugavaks ja kättesaadavaks on üks asjadest mis on realiseerunud, ja veel täitsa hästi - kõik pangamaksed, internetist ostmine, hääletamine, tervisetõendid jms saab teha interneti teel. Selle täitumisele pani muidugi surve peale ka koroona tulek ja vajadus teha asju kodust digitaalselt. Seda vaevalt osati ette ennustada, aga positiivsest poolest vaadatuna võis see olla nö hea push asjade arengu soodustamiseks. Näiteks, me saame kasutada SMART-ID'd enamus avalike teenuste jaoks autentimiseks, mis on tõesti mugavaks tehtud. Taheti ka luua mingid viisid kuidas inimesed saaksid aktiivselt osa võtta avalike otsuste tegemisel ja mis veel soodustaksid vabatahtlikut tegevust ja ühiskondlikke algatusi, kuid see on siiani piirdunud minu teada ainult e-hääletamisega, nii et ma ei saa öelda et see idee oleks veel täielikult realiseeritud.

Taheti ka kindlustada eesti keele elushoidmist digimaailmas ja ka lause arenemist, aga see on valdkond kus see on pigem toppama jäänud. Jah, eesti keeles saab kasutada arvuteid ja telefone, aga seal kasutatav sõnavara on väga kohmakas. Raske on aru saada, mida teatud terminid tähendavad: "Otsustage ise: command prompt - käsuviip. Mis asi on viip? Või entity - olem. Mis on olem? Meil peab riiulil olema veel paar sõnaraamatut: õigekeelsus- ja uudissõnade sõnaraamat." Nii et selles valdkonnas kahtlen et eesti keelel on väga suurt potensiaali edasi arendeda, sest väga suur osa ingliskeelsetest terminitest on juba juurdunud. Tore on vaadata, kui seade räägib eesti keeles, aga kui tekib vajadus mingit probleemi 'troubleshootida', siis eesti keeles on seda märksa keerulisem teha kui inglise keeles, sest sellist infot on väga vähe, kui see üldse olemas on.

Taheti ka 2020. aastaks saada IT valdkonda saada tööle 50 000(!) eksperti. Tänapäeval see päris tõsi veel ei ole, 50 000 IT töökoha täitmine võib päris kaua aega võtta, kui vaadata et möödunud suvel lõpetas TalTechis õpingud 675 tudengit (mis on muuseas veel kõigi aegade parim tulemus). Ja pole üldse kindel kas nad kõik ka kuhugi Eestisse tööle lähevad. Aga samas on tõsi, et IKT nutika kasutamise naljal on tekkinud palju uusi kõrge lisandväärtusega töökohti, sest tööjõu puudus nendele ametidele on nüüd suur. Töötukassa 2021 Aprilli andmetel on nt Tarkvara arendamises 'tööjõu puudujääk või suur puudujääk' peamistes suuremates linnades või keskustes.

Avaldati ka veel soov pakkuda esimese riigina maailmas (Eesti?) virtuaalset residentsust välismaalastele, et levitada Eesti mainet kui arenenud infoühiskonnaga riigist. Selgub, et selline programm on tõepoolest tööle läinud ja see toimib: 2020. aasta mai seisuega on Eestil ligi 70 000 e-residenti. Neid residentsusi kasutatakse mitte ainult (välis)ettevõtete asutamist Eestis, vaid nad pääsevad ligi ka finantsteenustele ja maksavad makse. Andmete kohaselt on palju e-residente loonud edukaid ettevõtteid, ca üle 13 000. Info viimaste kohta on soovi korral üsna lihtsasti kättesaadav ja läbipaistev, mis võiks jätte eestist hea mulje. Esialgne e-residentsuse eesmärk oli 2025. aastaks 10 miljonit residenti, millele jäädakse praegusega kõvasti alla, aga peagi mõisteti, et olulisem on uute asutatud ettevõtete arv, sest see näitab kui palju tegelikult selles programmist kasu saadakse. Mina arvan, et see on tegelikult päris huvitav programm, ja kuna on päris palju kasutajaid juba, siis see võib tõesti olla tõstnud eesti mainet kui arenenud infoühiskonnaga riigist.

Allikad: https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/infouhiskond/infouhiskonna-teenused; https://arvamus.postimees.ee/1954047/eesti-keel-saab-arvutikeeleks; https://taltech.ee/uudised/viimase-nelja-aastaga-it-teaduskonna-lopetajate-arv-kasvanud-ligi-40-protsenti; https://www.tootukassa.ee/baromeeter/kaart?period=201&profession=2512&indicator=labour_balance&markers=0; https://unicount.eu/et/kas-e-residentsuse-programm-toimib/.